Nõme nädal.

Selle nädala algus oli enamvähem ok aga mida enam nädala lõpu poole seda hullemaks läks. Keskpaik ehk kolmapäev oli ülemõistuse nõme päev!
Alustan siis virisemisega kohe algusest peale :D
Kõigepealt käis mulle närvidele, et esmaspäevast neljapäevani ühelgi õhtul polnud Brelle ja Jeff õhtuti kodus. Ja nad ei andnud mulle teada ka kas tulevad või ei, aga kui nad tulevad siis tahab Jeff ise süüa teha ja kui ei tule teen ma ise poistele midagi seega oleks mõistlik mulle teada anda kas ma pean tegema või pean neid ootama.
Teisipäeval leidsin TJ kooli asjade hulgast teate vanematele, hakkasin seda muidugi ise lugema kohe sest nagu näha, pole eriti kellegil teisel aega neid asju lugeda. Üllatus missugune, lapsed tuli kolmapäeval koolist kell 1 ära tuua et õpetajad saaksid õhtuseks lastevanemate koosolekuks valmistuda. Kolmapäeval läksin siis hommikul suure kiiruga kooli, teadmisega et pean otse koolist koju tulema ja siis TJ ära tooma. Nägin õpetajat ja rääkisin et olen järgmine nädal ära, et kas saaksin teha mõned asjad iseseisvalt. Ta siis ütles et ma ei või puududa ja kuna ma leidsin reeglite lehelt et viimane test on täpselt sellel päeval kui me Californiasse detsembris läheme ja seda ei saa järgi teha siis rääkisin sellest juba ka korraga. Õpetajat üldse ei huvitanud mis põhjustel ma ära olen, ta saatis mu lihtsalt minema ja ma ei saa enam kooli minna. Siin võib iga õpetaja oma aine kohta ise reeglid teha ja see õpetaja tahab et kõik oleks koguaeg kohal. Mul oli kooli raha juba makstud ja nüüd ma ei saagi käia. Ja ei mingit kauplemist siin, et oleks mõnigi järeleandmine, EI! Sellega algaski mu kõige nõmedam päev sellel nädalal. Ma olin maru vihane kui koolist välja tulin, helistasin kohe Natashale ja küsisin et kas tõesti nii käibki ja mul pole mitte mingit võimalust kellegagi rääkida. Ta muidugi läks ka närvi et õpetaja nii tegi ja ei anna järele. Siis tulin lõpuks koju ja leidsin mailist brelle kirja selle colorado reisi kohta. Ta andis mulle selgelt mõista enne, et läheme laup ja tuleme laup aga nüüd tuleme hoopis pühapäev. Seega mul pole mitte ühtegi poiste vaba päeva alates selle nädala esmaspäevast kuni 9.oktoobrini. Jah ametlikult ma ei tööta nv'del aga ma tean juba küll kuidas see seal kujuneb, keegi ei viitsi nendega tegeleda ja nad on ikka koguaeg minuga. Üldsegi olid mul juba pühapäevaks plaanid ka ja tahtsin citysse minna. Siis tõin TJ koolist kell 1 ära ja ei viitsinud taga lihtsalt mitte midagi teha, ta vaatas 2 h multikaid kuni läksime Nate järgi.
Neljapäevaks oli vaja kooli viia Natele lõunasöögi tsekk järgmiseks kuuks. Kuna kedagi õhtuti kodus polnud saatsin Brellele meili et ta loeks infolehti mis on köögis. Läksin neljapäeva hommikul siis alla ja küsisin seda tsekki, Brelle tsekid on otsas ja Jeffi omad kontoris. Ta pidi reedeks tooma ja no nagu ikka võtab siin maal kõik kauem aega kui igalpool mujal. Seega on tsekk siiani viimata ja järg nädal oleme ära, loodan et laps selle pärast uuel kuul näljas ei pea olema.
Neljapäeval hakkasin Brellega hommikul rääkima et mis kaasa on vaja poistele jne. Eelmine kord me mägedesse ei läinud sest Brelle vanemad polnud colorados ja poisse polnud kuskile jätta. Nüüd pidime minema sest oleks keegi kes saaks poisse vaadata. Brelle aga ütles et paki neile joped kaasa sest mägedes on külm. Ma jäin vaatama nagu :O MISASJA? Seega me läheme mägedesse ikkagi poistega. Ja ma tahaks näha kes Nate kandma hakkab, sest Jeffil on selg haige ja Nate ei jõua küll seal käia. Ja ma üldsegi ei tea ega ei saa aru kus me seekord seal oleme, sest Brelle vanemate juures vist me pole.
Ainus hea asi on olnud see et poisid ise on sellel nädalal üsna normaalselt ennast üleval pidanud.
Täna tulid Brelle ja Jeff koju kell 7 ja sõime kõik koos. Seega ma töötasin 9ni kuna Jeff hakkas nii hilja süüa tegema ja siis oli ju vaja tal poistega seal söögilauas lollitada ja nad sõid lihtsalt niiiiiii kaua. Ja õhtu lõpuks veel läks vannitoas üks lükanduks katki, see ei liigu enam üldse. Ja meil pole majapidamises WC paberit.
LÕPUKS OMETI ON REEDE!!!
Ma ei jõudnud selle nädala lõppu lihtsalt ära oodata, sest see nädal hakkas juba algusest halvasti minema ja siis polegi midagi paremat tahta.
Olen nüüd terve blogi ainult virisenud, aitäh et mu ära kuulasite :D
Tegelt on kõik hästi, täna on reede ja homme ei pea enne 8st voodist välja ronima :) Vahest lihtsalt käivad kõik asjad närvidele ja siin kõikkide võimaluste maal! Aga homme on parem, panen lennukis iPodi tööle ja magan ning isegi ei tee kuulma et poisid virisevad :D

Juba septembri lõpp.

Neljapäeval läksin pärast poiste vimist koeraga pikka ringi jalutama ja kui tagasi tulin oli garaaži uks katki. See ei avanenud enam ja minul ega ka kellegil teisel ühegi teise ukse võtit pole, sest kõik on kadunud. Mul polnud telefoni ka endaga kaasas. Tore lugu küll!
Läksin siis ühe teise lapsehoidja juurde kes siin ühtede Brelle tuttavate juures käib ja küsisin et kas ma saan helistada. Lõpuks sain Brelle kätte ja ta kutsus lukuabi. Üks lukk lõhuti ära ja siis vahetati mõlemate uste lukud ära ühesugusteks ja tehti võtmeid ka, vähemalt läks natukenegi asja ette. Aga tundsin ennast halvasti, sest lukkude vahetamis arve oli 900 dollarit.
Nüüdsest on kõigil võtmed ja ei peaks enam sellist jama juthuma.
Reedel pärast poiste kooli viimist panin enda asjad kokku et kohe pärast tööpäeva 8.36 bussile jõuda ja linna sõita. Läksin terveks nädalavahetuseks Long Islandile. Kui Jeff koju tuli siis ütles et me läheme Jaapani restorani sööma ja et ma võtaks oma asjad endaga kaasa, Brelle pidi otse bussilt sinna tulema. Ja ma läksin pärast söömist otse bussi peale. Reede õhtul käisime ühes international cafe's jäätist söömas. Laupäeval pidime ühe tüdruku ärasaatmis peole minema. Tal oli organiseeritud 3h hummer limusiiniga sõitu New York City's ja pärast seda klubisse minek. Sain uusi tuttavaid seal ja kõik oli väga äge. See klubi kus me käisime oli mega suur, kome korruseline ja tohutult rahvast täis. Tagasi läksime viimase rongiga, 2.30. Aga ega siis sellega vee õhtu ei saanud lõppeda. Tüdrukud otsustasid et oleks hea aeg minna veel sööma. Seega läksime ühte Diner'sse, ma olin mega väsinud selleks ajaks juba. Lõpuks mingi kell 5 jõudsime magama. Hommikul magasime kaua ja siis läksime citysse. Käisime downtown's söömas ja jalutasime 30 blokki up towni mööda hudson jõe äärt. Lõpuks 7.30 bussiga, mis tegelt jäi 25 mintsa hiljaks läksin koju. Nädalavahetus oli väga hea :)
Nüüd aga jälle töötan ja laupäeval läheme Coloradosse.

Hea aeg!

Kõigepealt mulle suur noomitus, et ma pole kordagi vahepeal blogi kirjutanud!

4.september läksin Brellega emmele, issile ja matule lennujaama vastu. Ootasin neid väga ja mul oli hea meel neid üle pika aja näha. Kui koju jõudsime oli Jeff õhtusöögi valmis teinud ja sõime kõik koos. Poisid olid super ärevil. Pärast õhtusööki olime natuke veel üleval, rääkisime juttu ja siis läksime kõik magama. Laupäeval meil erilisi plaane polnud, kuna alguses oli arvestus täitsa vale ja arvasime et nad jõuavad laupäeva õhtul. Ilm oli aga ilus ja käisime basseini ääres. Mina muidugi sain päikesepõletuse ainukesena. Muidu oli hästi mõnus. Kuna esmaspäevast pandi bassein kinni siis oli see ainuke päev millal me sinna minna saime. Pühapäevaks oli plaanitud minna ühte suurde outlet keskusesse päevaks otsaks shoppama. Nii see läkski. Me olime poodides 7 tundi. Asju sai ostetud omajagu. Mina aitasin issil ja matul asju leida, seega ma eriti ise ei saanud sealt midagi. Aga mul on siin aega käia koguaeg ja mul oli hea meel et nemad endale midagi leidsid. Üldiselt sai selle aja jooksul üldse nii palju poodides käidud, et ma pole selle aja jooksul siin ka vist nii palju tunde poodides veetnud. Lõpuks sain isegi endale täitsa palju uusi asju ja kõik käigud läksid asja ette :)
Esmaspäeval veetsime hommikupooliku siin ja lõuna aeg hakkasime ameerika jalgpalli mängule sõitma. Seal oli tohutult palju rahvast aga üldiselt oli kõik hästi organiseeritud. Autodele oli parkimiskohti piisavalt ja eemalolevatest parklatest läksid organiseeritud bussid otse staadionile. Järjekorras tuli küll veits oodata enne kui bussipeale saime. Lõpuks kui staadionil olime hakkasime oma kohtadele minema. Jeff oli piletid kõige kõrgemale ostnud, see polnud just väga hea. Vaadata oli sealt hea ja mängu nägi super hästi aga see oli hästi järsult kõrge staadion. Mäng iseenesest oli äge, ma polnud enne ameerika jalgpalli vaatamas käinud ja seega oli see kõik uus ja huvitav.
Teisipäeval läksime washington DC'sse. Sinna oli 4h sõitu, alustasime hommikul mingi 9-10 paiku. Hotell meil broneeritud polnud, läksime lihtsalt aadressi järgi, sest me käisime nädala sees ja üldiselt pole vaja bronnida siis. Kuna meil teisipäevaks erilisi plaane polnud ja hotell jäi kesklinnast natuke välja, siis viisime asjad hotelli ja läksime muidugi poodidesse jälle. Kolmapäeval pärast hommikusööki läksime linna. Kõigepealt käisime Madame Tusseau muuseumis ja pärast seda jalutasime valge maja territooriumil ringi. See ala on nii suur, et kogut seda me läbi ei käinud. Siis käisime söömad ja hakkasime sõitma. Sõitsime mingi tund aega kodupoole ja siis jäime Baltimore ühte hotelli ööseks. Neljapäeval oli veel plaan kuskil kahe tunni võrra kodupoole liikuda, et reedel eriti palju sõita ei jääks. Reedel liikusimegi siia tagasi, poistel oli muidugi super hea meel et me tagasi olime. Ja nagu näha oli, olid vanemad neist üsna väsinud, sest olid nendega nädal aega ise tegelenud pärast kooli. Laupäeval pidime matkale minema aga kuna reedel sadas arvasime et on liiga märg ja lükkasime selle pühapäevaks. Laupäeval käisime hiinakas söömas koos mu host familyga. Mu lemmiksöök on seal! Poisid muidugi käituda ei osanud aga see ei olnud mulle mingi üllatus.
Pühapäeval pärast hommikusööki hakkasimegi matkale sättima. Nagu ikka olid Brelle ja Jeff kõikkidel päevadel millal me mingid kellaajad kokku leppisime mitte eriti täpsed. Kuskil pool tundi võis arvestada nende hilinemist juba siis kui me midagi kokku leppisime. Aga matk oli mõnus. Nägime ühte kilpkonna sabaga, kes on võimeline inimesel näpu ära hammustama. Ta lihtsalt kõndis üle autotee sel hetkel kui me autost välja tulime et matkarajale minna. See rada läks metsaseest mäe otsa, seega minek oli üsna raske ja üles mäkke terve tee aga allatulek oli selle eest lihtne ja mäe otsast oli ilus vaade :)
Esmaspäev ma hommikul töötasin ja kui poisid olid viidud läksime NYC'i. Kõndisime mööda tänavaid ringi ja nägime kui must ja haisev see NYC tegelikult ikka on. Aga seal on ägedaid kohti ka :)
Pärast lõunal kui tagasi tulime tõime poisid ära ja läksime parki nendega. Matu oli nende lemmik :) Ta mängis nendega jalkat seal ja poisid elasid tal seljas koguaeg.
Teisipäeval ja kolmapäeval ma ka töötasin. Kolmapäeva õhtul pidin nad tagasi lennujaama viima. See oli kurb, koduigatsus tuli nende ära saatmisega. Aga mul on vägaväga hea meel, et nad tulid ja varsti näeme jälle :)