Sunday, June 21, 2009

Jälle üks nädal läbi.

Kolmapäeval oli siis minu esimene koolipäev. Kool iseenesest on äge. Õpetaja on väga normaalne. See mis õpime on ka igati vajalik ja üldiselt tehakse kõik hästi selgeks. AGA selles klassis on nii uimased inimesed, ma lihtsalt ei saa aru kuidas nii uimane saab olla. Kõikke peame tegema sada korda et neile kohale jõuaks. Lugemistekste loeme klassis mitu korda läbi kõva häälega. Ajarasikamine minu meelest. Jõuaksime seal palju rohkem tehtud. Aga pean olema viisakas ja tegema naeratavat nägu ning lihtsalt ise ka uimasem olema :D
Nüüdsest hakkan olema esmaspäevast neljapäevani kella 9'st 12:15ni koolis. Hommikuti on üsna kiire, poistel ma eriti uimerdada ei lase sest ma iial ei tea kuidas on liiklus ja kui jään viimasele minutile oma kooli minemisega siis istun ummikus. Ja mulle ei meeldi hilineda, sest ma vihkan kui õigeks ajaks on pool klassi kohal ja siis iga 5 minuti tagant tuleb mõni juurde. Ma ei taha selles rollis olla. Kooli sõidan hommikul mingi 20-25 mintsa kui päris ummikusse ei jää. Pärastlõunal tagasi tulek läheb veits kiiremini. Iga päev antakse kodus õppida, siiani on üsna lihtsad asjad olnud. Olen 5 järgnevat nädalat koolijüts. Aga hea on see, et ma pean selle aasta jooksul 60 tundi kursusi võtma ja see ongi täpselt 60 tundi, niiet saan 5 nädalaga enda kohustusliku osa ühelepoole! :) kui oleksin kooli sügisesse lükanud siis oleksin septembris kuni detsembrini käinud et 60 h täis saada.
Kolmapäev ja neljapäev möödusidki nagu tavalised tööpäevad ning nüüdsest ka tavaline koolipäev.
Reedel oli Brellel vaba päev sest TJ oli viimane koolipäev ja kuna ta läheb nüüd uude kooli siis oli neil nagu lasteaia lõpetamine või midagi sellist. See mida nemad nimetavad koolist on meie mõttes lasteaed. Sügisest läheb TJ eelkooli, et järgmine aasta esimese klassiga peale hakata. Viisin hommikul poisid ära ja siis tulin koju tagasi, Brelle oli ennast valmis pannud ja natukese aja pärast hakkasimegi TJ lõpetamisele minema. Jeff pidi tööl olema ja ei tulnud. See lõptamine oli päris äge, nad laulsid mingeid laule ja siis anti kõigile tunnistused. Siis sõid lapsed torti ja saigi sellega ühelepoole. Pärast seda läksime võtsime Nate ka koolist ära sest poistel oli hambaarsti aeg. See nägi välja selline : Loeti hambad üle, poleeriti ja anti kingitus hea käitumise eest. Poisid olid super õnnelikud.
Kuna nad enam kooli tagasi ei läinud ja Brelle pidi mõned tööasjad ära tegema siis mina olin poistega terve päeva. Nad ei osanud üldse käituda, nad ei käitunudki võiks öelda. Lõunat ei söönud, siis läksime välja, jooksid mul eest ära ja mängisid lolli igal pool, sõna ei kuulanud. Lõpuks võtsin need kingitused mis hambaarst andis ära ja nüüdsest seisavad nad kapi otsas ja ootavad häid lapsi. Jeff tuli mingi 6 aeg koju ja tegi õhtusöögi, sõime ja siis vannitasin poisid ära ning läksime alla et neid sugulasi oodata. Nad jõudsid mingi 10 aeg. Üldiselt vga tore ja sõbralik perekond. Ema, isa ja kaksikud lapsed, poiss ja tüdruk 17 aastased. Mingi pool 11 panin poisid voodisse ja ise olin veel veits aega all. Siis aga läksime kõik magama. Laupäeva hommikul kui mina alla läksin olid kõik juba üleval ja kuna see tüdruk tahtis central parki minna siis Brelle küsis kas ma viitsiks nendega minna sest nad ei tea nendest bussidest siin midagi. Panin siis ennast valmis ja läksime NYC'i. Vihma ladistas päev otsa, ilus mõte central parki minna :D Jalutasime seal ringi ja siis veits niisama linnas ja tulime mingi kolme aeg bussiga tagasi. Neljast tuli Tatjana - see vene lapsehoidja kes laupäeviti käib. Kell 6 läksime kõik peale Nate ja TJ välja sööma. Korea bbq restorani, see oli põhimõtteliselt sama nagu see Jaapani steakhouse kus me mu sünnipäeval käisime, grilliti toitu meie silme all sellel samal laual kus me sõime. Toit iseenesest oli hea. Aga nüüd natuke siis ameeriklaste viisakusest. Ma juba enne kuulsin arutelu et see 17 aastane poiss sööb megapalju, et kasvav laps ja et see on normaalne aga ma ei kujutanud ette mis see megapalju tähendab sest ta on kõhna ja lühike. Seal restoranis siis ta tellis endale erladi suure lihaprae ja meie kõik ülejäänud tellisime erinevaid lihasid ja köögivilju mida grilliti keset lauda, siis igaüks võttis endale sealt. See poiss sõi algul enda praadi, siis said osad asjad seal grillil valmis ja tema oli esimene kes kohe sealt grillilt enda taldriku täis laadis täiesti arvestamata et selles lauas istub peale tema veel 6 inimest. erinevad lihad grilliti ernevate juurviljadega niiet toit järjest valmis ja samal ajal kõik sõid juba seda mis oli valmis. Üks kõik mis valmis sai, ta krahmis endale kõikke suure hunniku ja teised said põhimõtteliselt ainult maitsta. Erinevaid asju oli palju ja mina sain enda kõhu sellest maitsmisest enamvähem täis aga olen täiesti kindel et Jeff näiteks küll ei saanud. Seal sai magustoidu lisaks kui olid soolase toidu ostnud. Kuna see poiss tellis eraldi prae siis tema magustoit toodi talle pakituna, et saab kaasa võtta kui tahab ja meile kõigile toodi arbuusi. Seal oli umbes 8 väikest tükki arbuusi, kuna Brelle ei söö arbuusi siis kõik 5 inimest said tüki ja see poiss sõi sel ajal kui igaüks sõi ühe tüki need ülejäänud kolm. Enda magustoidu aga võttis ta koju kaasa ja sõi omaette pärast. Ma ei ole selle toidu koha pealt kade, sain enda kõhu täis aga nii ebaviisakat käitumist kuskil väljas söömas ma lihtsalt pole enne mitte kunagi näinud. Täna hommikul tegin pannkooke ja see poiss sõi 7 pannkooki, muidugi tuli ta sööma juba siis kui ma alles küpsetasin ja keegi teine veel polnud sööma tulnud. Ta vanemate arust on see vist normaalne, ma arvan et nad pole talle mitte kunagi rääkinud midagi viisakusest või et näiteks enne võiks ta küsida kas naisterahvad nagu Brelle või ta ema või õde tahavad süüa. See oli mulle midagi uut näha, mida ma enne näinud polnud.
Pärast hommikusööki olin paar tundi oma toas, et poistest ja kõikkidest väheke puhkust saada. Pärast vaatasime all telekat kõik koos ja siis tulin tagasi üles oma kooliasju tegema. Magasin ka poolteist tundi kuni kuulsin et keegi koputab mu uksele, õhtusöök oli enamvähem valmis. Ajasin siis ennast üles ja läksin alla sööma. Pärast aitasin Brellel köögi ära koristada. Nüüd poen põhku, homme hommikul sõidavad need sugulased ära. Nädalavahetus on väga kiiresti läinud ja olen väsinud. Ei viitsiks homme veel tööle hakata, tahaks ühte rahulikku päeva ilma kisa ja kärata. Järgmine nädalavahetus teen ühe päeva endale puhtalt magamiseks ja logelemiseks.

No comments:

Post a Comment