2 päev pere juures..

Öösel ärkasin järsku ülesse ja nägin et TJ (suurem poiss, 5 aastane) istub mu voodi serva peal, küsisin siis mis on?, ta ytles et ta kardab. Ronis siis minu teki alla ja magasime hommikuni. Kell 7 hakkas Nate nutma, ta ei saanud aru kus TJ on. Läksin siis sinna ja tõin ta ka enda tuppa. Mängisime veits ja siis ärkas ema ka ylesse. Nad varastasid mu komme koguaeg, viisid need oma tuppa ja sis üritasid salaja ära süüa. Nüüdsest on mul kommid kapi kõige kõrgemal riiulil, sest poistel ei lubata nii palju komme süüa kui nad tahaks. Läksin ka lõpuks alla, jõin kohvi. Sellega oli super nali :D Brelle (pereema) naitas kust ma suhkurt saan ja panin siis 2 lusikat suhkrut nagu mul kombeks, hakkan siis kohvi jooma ja see oli räige maitsega, SOOLANE! Ta andis mulle kogemata suhrutopsi asemel soolatopsi, need on yhesugused neil. Küsisin siis, et kas see ikka on suhkur, või on sool? siis ta vaatas ja hakkas hullult vabandama. Tegin uue kohvi, seekord suhkruga.
Siis läksime koeraga jalutama, päike paistis ja poisid kimasid oma ratastega ringi. Kell oli pool 9 hommikul alles, aga väga soe. Tegin pilte ka, varsti panen ülesse.
Siis mängisime toas veits ja isa ärkas ka ülesse. Me Brellega läksime siis poodidesse, toitu ja munapühade kraami ostma. Need poed siin, jumal küll kui suured. Ühes poes on kõik olemas mis vähegi pähe tuleb. Ostsime igasugu kraami. Ja see pere ei söö nagu ameeriklased. Nad ostavad poest ka ainult normaalseid asju, ei mingeid krõpse, pitsasid, coka-colat. Leiba, juustu, mahla! Ja teevad ise kodus syya, ei osta valmistoitu ka. Ja isegi puuvilju ostavad, paljud ameeriklased ei osta.
Brelle näitas mulle natuke seda linna ka, kus Jeff töötab ja kus miski asub. Siin on kõik olemas, väga lahe.
Jõudsime koju, pakkisime asjad lahti ja sõin ühe võiku, nüüd tulin oma tuppa ja keeran vist natsaks kerra. Nate ka magab.
Täna nägin siis selle ka ära, mis tuleb teha kui poisid kaklevad või mingi jamaga hakkama saavad. TJ läks närvi täna ja hakkas karjuma, siis ta peab trepi peale istuma minema, ta muiugi ei teinud seda, ema viis ta trepile aga ta puskles vastu ja ei old nõus istuma. Seejärel tuleb ta oma tuppa saata, siis juba tuli nutt, sest sinna ta minna ei taha. Ta peab seal niikaua olema, kuni on maha rahunenud ja siis võib teiste juurde tagasi tulla. Ema viis ta sinna, ja sinna ta jäi, mingi poole tunnipärast tuli naratus näol tagasi. Mul saab nendega alguses raske olema. Brelle seletas ka täna et nad katsetavad kindlasti ming alguses, aga et ma võin julgelt olla järjekindel ja neile ei öelda, isegi kui nad nutavad, et midagi saada siis ma ei pea jooksma, nad rahunevad maha ja tulevad ise. Mulle meeldib et on reeglid, mitte nii et kui laps nutab siis peavad kõik igas suunas jooksma ja talle kõik andma, peaasi et ta ei nutaks.
Homme lähme kõik koos NYC'i. Ma arvan et see on äge. Küsisid mida ma näha tahaks, ma vastasin kõikke :D