Perega kohtumine.

Ärkasin neljapäeva hommikul üles ja pakkisin asjad kokku, läksin koolitusele. Kell 11 sai see läbi, sõime lõunat ja siis tuli hakata peresid ootama. Kuna minule tuli pere ise hotelli järgi, ma ei pidanud lendama teise osariiki, siis olin üpriski viimane kellele järgi tuldi. Kell 4 saabus minu pere, poisid olid mulle lilli hommikul korjanud ja andsid need mulle. Väga armas :)
Ema ja isa on toredad. Mul oli hea meel, et terve pere koos mulle järgi tuli. Hakkasime siis sõitma, poisid olid nagu segased, tahtsid näidata kui vinged nad on. Karjusid ja lollitasid terve tee. Nad on naljakad. Alguses küll mõtlesin et misasja ma nende marakrattidega peale hakkan aga kui nägin et nad ikka kuulavad vanemate sõna ka kui neile midagu öeldakse, siis enam nii väga ei muretsenud. See linn kus nad elavad on vägaväga ilus. Nende neighborhoori ei saa igaüks sisse. Tõkkepuu alt lastakse läbi ainult need autod, kes siin elavad. Siin on palju ridaelamuid ja kõik on vääga ilusad. Jõudsime siis nende juurde, panin oma asjad maha ja veendusin selles, et jah, nad on ameeriklased ja nad käivad jalanõudega toas. Poisid näitasid mulle mu tuba ja see asus neljandal korrsel, seega nende ridaelamu boks on nelja korruseline. Mu tuba on lahe. Kõik on olemas, suur voodi, kapid, telekas, garderoob, vannutuba - seda jagan poistega. Vannitoast saab läbi minna ja teiselpool seda ongi poiste tuba. Minu voodi peal ootas mind kingutus. Korv kus sees olid: autodega hommikumantel, sussid, vannivaht, kommid, rongipileteid terve hunnik, et saaksin NYC'is käia, NYC'i kaart. Pärast maja näitamist läksime kohe kõik koos koeraga jalutama. Kõndisime siin nende ridaelamute vahel ringi ja täpselt siit samast ongi vaade NYC'le, väga kift! Poisid sõitsid ratastega, käisime siin kiikumas ja nad näitasid et neil on siin ujula - mida saavad kylastada ainult nende piirkonna (nendes ridaelamuboksides elavad) inimesed. Välisbassein on ka! Nende elukoht on super, sellega olen väga rahul.
Edasi tulime tagasi tuppa ja ma tõin oma asjad ylesse, hakkasin lahti pakkima. Andsin poistele nende kommid mis ma tõin ja vanematele raamatu, neil oli väga hea meel. Poisid sõid kõik draakoni kommid järjest ära. Nad tegid seda salaja vaikselt oma toas niikaua kuni ma pakkisin, tegelikult nad nii kommi süüa ei tohi, leidsime paberid nüüd kui hakkasime poisse magama panema ja need olid riiete all! :D
Pakkisin asjad lahti ja läksin alla, õhtusöök oli valmis. Siin peres on isa see, kes süüa teeb. Ta oli teinud mingit grillitud sea liha, mis oli väga hea ja riisi, rohelisi ube ka aga ubade sõber ma pole. Neil on kombeks õhtusöögi kõrvale veini juua, seega jõin ka mina veini. Nad ütlesid et nad pole nii ameeriklased et arvavad et ma alaealine olen (Usa seaduse järgi ju olen). Poisid lollitasid terve sõõgi aja, aga nad pole pahad, nad on pigem ulakad ja naljakad. Kui poisid olid lõpetanud siis läksid nad mängima ja me jäime veel rääkima. Küsisid eesti kohta igasugu asju ja rääkisime reisist, mis on täpselt kuu aja pärast, Coloradosse. Rääkisid oma sugulastest ja reisimisest üldse. Siis vaatasime veits aega multikaid koos positega ja siis tuligi bedtime. Poisid läksid voodisse ja ma läksin veel head ööd ytlema neile, nad hakkasid paluma et ma sinna jääks, sest neil pidid koletised olema ja ööseti neid sööma tulema. TJ on super lugude väljamõtleja, ta rääkis pikalt et ma ei näe oma toast kui koletised tulevad sest nad oskavad lennata ja võivad läbi akna nende juurde minna. Igatahes ma ei andnud järgi ja ei jäänud sinna. Ütlesin head ööd ja lubasin varsti vaatama minna, ega ometi koletisi pole :D

Kokkuvõttes siis, kõik on väga hästi. Poisid ei võõrastanud üldse, õhtul vaatasime juba telekat nii, et Nate oli minu süles. Vanemad on ka toredad. Olen perega väga rahul!

Varsti teen siin nende neighborhoodist pilte ka, siis näete millises super kohas ma oma aasta veedan!

Seniks kallikalli!