Neljas nv USAS!

Minu lootused ja ootused purunesid. Poisid olid neljapäev väga virisejad. Õnneks jeff ei läinud õhtusöögile ja tuli koju mingi kell 7. Ta ei tundud ennast vist väga hästi, sest reede hommikul kui ma ärkasin oli ta haige ja jäi lausa koju. Nate oli ka haigeks jäänud öösel, seega oli ka tema kodus. Hommikul viisin TJ kooli ja läksin Natega arstile, Brell tuli muga kaasa. Siis viisin Brelle sadamasse, ta läks selle pisikese laevaga tööle, et kiiremini saada, kuna oli osa hommikust kaotanud tänu arstil käigule. Siis läksin apteeki ja ostsin nate rohu ja läksime koju. Ta ainult virises, saan aru jah et tal oli paha olla aga anna abi, ma pole süüdi. Jeff oli päev otsa oma toas voodis. Brell tuli mingi kell 7 koju lõpuks ja tal häält peaaegu et polnudki. Ühesõnaga olid kõik rivist väljas. Laupäeval pidi pidu toimuma siin aga nad tühistasid selle. Reede õhtuks oli mul tunne et hakkan hulluks minema. Poisid ainult virisesid, ei tahtnud istuda, seista, magada, üleval olla, filmi vaadata, nad tahtsid VINGUDA! Brell siis ütles et paneb nad ise magama et kui viitsin võiksin koeraga väljas käia, et vahetame ülesanded nagu ära. Mul oli super hea meel, jalutasin mega pika ringi ja olin tagasi tulles palju paremas tujus uuesti. Siis aga läksin ma ka magama, sest olin täiega väsinud. Laupäeval tundis Jeff ennast juba uuesti väga hästi ja nad kahetsesid et peo tühistasid, seega helistasid lähematele naabritele et tulge ikka. Hommikul aga läksime Brelle ja poistega loomaaeda, poistel pold ka enam häda midagi, köhisid aga muidu tundsid ennast palju paremini. Loomaaias oli lahe. Siis kui tagasi jõudsime, oli eff poes käinud ja peoks asjad ostnud ja nii palju alkoholi et ma mõtlesin et see pidu ei saa enne pühapäeva siin pidama. Aga nali on see, et ameeriklased ei oska üldse pidutseda! :D Külalised siis tulid mingi pool 8, seda probleemi siin muidugi pole et algul ei saa vedama, kohe on nalja ja kisa maja täis. Aga joodi siis natuke ja jutustati ja esimesed külalised läksid kell 9 koju ja viimased avastasid pool 11 et issand, kell on nii palju. Ja läbi see pidu oligi. Brell oli ekstra selleks peoks ostnud mingi suure margariita masina ja värgid särgid, HAHA, ma ei tea mille jaoks :D Siis mõtlesin küll et Eesti peod on ikka õiged, olgugi et algul ei saa vedama ja pärast ei saa pidama aga kindlasti parem kui siin :D
Täna ärkasin üles ja kobisin alla, Brell alles magas, Jeff oli poistega, tavaliselt on vastupidi. Sõin ja tulin oma tuppa, siin ma suure osa oma päevast veetsingi. Õhtusöögil sain teada et Brell on haige, polnud teda päev otsa liikumas näind. Sõime Jeffi väga head liha ja kartuliputru. Siis läks Brell tagasi oma tuppa, me vaatasime poiste ja Jeffiga multikaid ja kell 9 alles läksid poisid täna magama. Öösel millalgi peaks Brelle vanemad siia jõudma. Neil lennuk jõuab pool 11 ja kuna kõigil on tööpäev homme, siis nad ei viitsi neile järgi sõita vaid tellisid mingi auto neile lennujaama vastu. Neil on mingi süsteem millest ma enne midagi ei teadnud, ühesõnaga mingi autojuht keda nad tellivad kui vaja. Sain aru et see viib meid ka lennujaama järgmine nv. Hommikul on siis mind üllatus ootamas, kuidas need vanemad minusse suhtuvad. Poisid kutsuvad vanaisa JoJo ja vanaema MeMe.
Homme lähen Natega uuesti arstile, ta saab süsti, mingi kolme aastaste värk. Ja arvatavasti tuleb kas JoJo või MeMe muga kaasa. Ma ei kujuta seda hästi ette, sest Nate kardab süsti ja ma ei tahaks taga seal võitlema hakata.

Ja täna avastasin et juba olen siin neli nädalat olnud. Aeg on kuidagi nii kiiresti läinud.